mis sa täna tegid?eeeeemmm.... lugesin ''Söö, palveta, armasta'' . sõin pannkooke. mõtlesin koristada oma tuba ära lõppude lõpuks, aga siiski, jäi ära. rääkisin tädiga kaks tundi telefonis. vaatasin tund aega kuidas George ennast twitcamis täis joob ja kõiki ühekaupa tervitab.
päev võib väga ruttu otsa saada. surprise.
mul ei ole mitte mingit tahtmist enam mingit raamatut kirjutada.
ütlesin emale, et tahan sügisel lauluõpetaja juurde minna.
''Söö,palveta,armasta'' on hea raamat. ja hea film. soovitan. soojalt.
ma tunnen nagu ma oleks kogu see aeg olnud paksus tihkes hallis udus ja nüüd lõpuks hakkab see haihtuma. ma arvan, et asi on vaheajas. või lihtsalt mingis kahtlases hetkeemotsioonis. jumala eest, olukord ei saa ju normaalseks minna niisama tühja koha pealt. või kui isegi saab, siis viie minutiga on kohal Miski, mis kõik ilusa ära rikub ja udu tagasi koju meelitab.
Muuseas, see Mari Pokineni "Sõpradele" on nii kuidagi sinulik lugu...sõprus ja kallistamine ja kõik see teema:)
VastaKustutaawwwies :))
VastaKustuta