Ei ole nii ammu enam seda lehte lahti võtnud. sorri kallis. jah, vahepeal on juhtunud nii mõndagi. iga asi on otsast lõpuni positiivsust täis ehk siis Pärnus oli nii super, et ei suuda seda kuidagi sõnadesse panna ja ei hakka seda ka üritama. äkki rikun kogemata midagi ära. ühesõnaga pikutasin vihmaga asfaldi peal ja nautisin olukorda. ja nii edasi veel 84748745 imelikku, huvitavat ja niisama armast asja. lõpetades sellega, kui nunnult Merka ja Kreyt kartuleid koorisid.
üldiselt on terve eelmine nädal olnud üleni superb.
avastasin enda jaoks terve rea uusi väljendeid ja laule.
sain oma zenitil vist filmi täis. seal on superhead pildid. tegelt ka.
Mari ja Robi saavad minuga millegipärast suurepäraselt läbi.
ja avastasin, kui väga Kittyle ikka mehed ei meeldi.
istun hetkel maja ees trepi peal, päike paistab silma ja hinges on korraga ülim rahulolu ja massive orkaan. liblikaorkaan, i know.
