pühapäev, 12. detsember 2010

Simon: Värsked seened vihmametsas

Kuna enne kustus mu postitus ära, mis oli kilomeeterid pikk, siis mul läks kaua aega, enne kui vihast üle sain ja võisin hakata otsast peale. Ma vihkan selliseid asju. Enam mul polegi nii palju öelda, kui enne. Aga ma siiski proovin.
Reede oli halelahe. Toimus Kristjani kauaoodatud süntar! Kinkisime talle rohelise vesika. Pidu oli superhea. Inimesed olid superhead! Kristiina ja Kaisa, ma nii armastan teid!!!!! Ja ülejäänud kampa oli kaa niiniinii hea näha. Tõesti! Ühesõnaga oli väga super reede õhtu!
Laupäeva hommikul kell 10 väljus kooli eest buss Pungapraksile. Õnneks oli pidu kooli kõrval, nii et sai paar meetrit eemale kõndida ainult. Kuna ma olin öösel saanud 3 tundi magada, ei olnud praks minu jaoks nii energiline ja lõbus. Pigem jube väsitav ja unine. Muidugi oli süüdi kaa meie 7km põlvekõrguses lumes sumamist päev otsa. See oli jube. Ei taha korrata. Eluisu oli kadunud. Osaliselt sai süüdistada selles reede õhtust punamütsikest, aga samas ka ikkagi lund. ET SEDA NII FKN PALJU OLI. Õhtupoole lisaks väikesele õppimisele (õnneks sain ma siiski 5!) laulsime ja Oskar mängis kitarri. Ma armastan kitarri! for real. Kitarr on lihtsalt haleparim! Harjutasime Ossuga kahekesi Damien Rice - 9 Crimes ja siis laulsime seda Maikule ja Merkale. Maiku oli üllatunud, et nii hästi läks. Ei tea kas seda võtta komplimendina või mitte. lol. Teine väga hea laul meie repertuaaris oli Oasis - Stop Crying Your Heart Out . Muidugi oli ka palju teisi häid ja armsaid laule.
Lõppkokkuvõttes oli nädalavahetus siiski vägaväga hea. Välja arvatud siis mõned asjad. Täna sai 5 tundi päeval magatud ka. Öösel jälle. Thats naiss. Mulle meeldib magada. Või siis kui mõni jälle mingi nõme vaskulemõtleja on, siis: mulle meeldib TUDUDA.
Lähen homme kooli? Ei lähe?

Ja siiski tuli ka see postitus üle pika aja täitsa arvestatava pikkusega.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar